Behavior-Driven Development (käitumispõhine arendus) on agiilne tarkvaraarenduse protsess, mis julgustab koostööd arendajate, testimisspetsialistide ning mittetehniliste osapoolte (ärianalüütikud, kliendid) vahel. See on välja kasvanud testipõhisest arendusest (TDD) ja keskendub tarkvara käitumisele kasutaja vaatepunktist.
BDD protsess koosneb tavaliselt kolmest põhilisest etapist, mida kutsutakse tihti "kolmeks sõbraks" (The Three Amigos):
BDD ise on tarkvaraarenduse filosoofia ja metodoloogia, kuid seda seostatakse tihedalt järgmiste lähenemistega, mida võib pidada selle laiendusteks või alamvariantideks:
Joonis: BDD pidev tsükkel avastamisest automatiseerimiseni.
BDD tähtsaim omadus on ühine keel (Ubiquitous Language).
Miks? See eemaldab tõlkebarjääri äri ja tehnoloogia vahel. Kui kõik osapooled räägivad funktsionaalsusest samas keeles (näiteks "Kasutaja logib sisse" asemel kirjeldatakse konkreetset käitumist), väheneb vigade ja vääriti mõistmise oht drastiliselt. See tagab, et arendaja ehitab täpselt seda, mida äripool vajab.
| Head (Eelised) | Vead (Puudused) |
|---|---|
| Parandab suhtlust ja koostööd meeskonnas. | Nõuab suurt ajakulu algfaasis (koosolekud). |
| Fookus on kasutaja vajadustel ja äriväärtusel. | Vajab kõigi osapoolte (ka kliendi) aktiivset osalust. |
| Tekib "elav dokumentatsioon", mis on alati ajakohane. | Stsenaariumid võivad muutuda liiga mahukaks ja raskesti hooldatavaks. |
| Vähendab kulusid hilisemate paranduste arvelt. | Nõuab distsipliini ja kultuurilist muutust organisatsioonis. |
Tehisintellekti viited:
Info koondamisel ja joonise loomisel on kasutatud Google Gemini (09-2025 preview) abi järgmistes küsimustes: BDD etapid, alamvariandid ning plusside-miinuste võrdlus.