Arendusmudeli joonis
DevOps-i elutsükkel moodustab pideva ringluse arenduse ja halduse vahel.
DevOps (tuleneb sõnadest Development ja Operations) ei ole pelgalt tarkvaraarenduse meetod, vaid kultuuriline filosoofia ja tavade kogum. Selle eesmärk on ühendada tarkvaraarendus (Dev) ja IT-halduse (Ops) meeskonnad, et lühendada süsteemide arendustsüklit ning pakkuda kvaliteetset tarkvara pidevalt ja usaldusväärselt.
DevOps-i protsessi kujutatakse tavaliselt lõpmatuse sümbolina, mis koosneb järgmistest korduvatest etappidest:
DevOps-i elutsükkel moodustab pideva ringluse arenduse ja halduse vahel.
Kuna DevOps on evolutsioneerunud, on sellest tekkinud spetsiifilisemad alamvariandid vastavalt fookusele:
DevOps-i südameks on pidev integreerimine ja pidev tarne (CI/CD). See on tähtsaim omadus, sest see kõrvaldab inimlikud eksimused, tagab kiire tagasiside ja võimaldab uusi funktsioone kasutajateni viia tundide, mitte kuudega. Ilma automatiseerimiseta jääks DevOps vaid teoreetiliseks ideeks, mis praktikas ei suudaks kiirust ja kvaliteeti säilitada.
| Eelis (Head) | Puudus (Vead) |
|---|---|
| Kiirem tarkvara tarnimine ja turule jõudmine. | Nõuab suurt kultuurilist muutust ja meeskondade koostööd. |
| Parem stabiilsus ja kiirem vigade parandamine. | Algne seadistamine ja tööriistade valik on kallis ja keeruline. |
| Suurem automatiseeritus vähendab rutiinset tööd. | Vajadus pideva õppimise ja uute tehnoloogiate omandamise järele. |
| Parem suhtlus arendajate ja haldurite vahel. | Turvariskid, kui automatiseerimist ei tehta korrektselt (nt saladuste leke). |
| Kvaliteetsem lõpptoode tänu pidevale testimisele. | Skaleerimine suurtes organisatsioonides võib olla vaevaline. |
| Loe lisaks: Wikipedia DevOps | |