Mis on ER-diagramm?

ER-diagramm ehk olemi-seose diagramm on vooskeemi tüüp, mis illustreerib, kuidas "olemid" (nt inimesed, objektid või kontseptsioonid) on süsteemis omavahel seotud. ER-diagramme kasutatakse enamasti relatsiooniliste andmebaaside kavandamiseks või silumiseks tarkvaratehnika, äri infosüsteemide, hariduse ja teaduse valdkonnas. Neid tuntakse ka kui ERD-sid või ER-mudeleid ning nad kasutavad määratletud sümbolite komplekti (nt ristkülikud, rombid, ovaalid ja ühendusjooned), et kujutada olemite, seoste ja nende atribuutide vastastikust seotust. Need peegeldavad grammatilist struktuuri, kus olemid on nimisõnad ja seosed on tegusõnad.

“Olemid-Seosed” mudel (Entity-Relationship, ER-mudel)

See mudel keskendub olemitele (näiteks klient, tellimus, toode) ja nendevahelistele seostele (üks klient võib teha mitu tellimust). Olemid – põhielemendid, mida andmebaasis hoitakse. Seosed – määravad, kuidas olemid omavahel seotud on (nt üks-mitmele, üks-ühele). ER-mudel on kasulik andmebaasi esialgsel planeerimisel, sest see aitab kujundada loogilise struktuuri enne tabelite loomist.

Üksustevaheliste seoste diagrammide kasutusalad

• Andmebaasi disain:ER-diagramme kasutatakse relatsioonandmebaaside modelleerimiseks ja kujundamiseks nii loogika ja ärireeglite (loogilises andmemudelis) kui ka rakendatava tehnoloogia (füüsilises andmemudelis) seisukohast. Tarkvaratehnikas on ER-diagramm sageli esimene samm infosüsteemiprojekti nõuete kindlaksmääramisel. Seda kasutatakse hiljem ka konkreetse andmebaasi või andmebaaside modelleerimiseks. Relatsioonandmebaasil on samaväärne relatsioontabel ja seda saab potentsiaalselt vastavalt vajadusele sel viisil väljendada.
• Andmebaasi tõrkeotsing:ER-diagramme kasutatakse olemasolevate andmebaaside analüüsimiseks, et leida ja lahendada loogika- või juurutusprobleeme. Diagrammi joonistamine peaks näitama, kus see valesti läheb.
• Äriinfosüsteemid:Diagramme kasutatakse äriprotsessides kasutatavate relatsioonandmebaaside kujundamiseks või analüüsimiseks. Iga äriprotsess, mis kasutab üksusi, toiminguid ja interaktsioone hõlmavaid väljaandmeid, võib potentsiaalselt relatsioonandmebaasist kasu saada. See aitab protsesse sujuvamaks muuta, teavet hõlpsamini leida ja tulemusi parandada.
• Äriprotsesside ümberkorraldamine (BPR):ER-diagrammid aitavad analüüsida äriprotsesside ümberkujundamisel kasutatavaid andmebaase ja modelleerida uue andmebaasi seadistamist.
• Haridus:Andmebaasid on tänapäeval relatsioonilise teabe salvestamise meetod hariduslikel eesmärkidel ja hilisemaks otsimiseks, seega võivad ER-diagrammid olla väärtuslikud nende andmestruktuuride planeerimisel.
• Uuringud:Kuna nii suur osa uuringutest keskendub struktureeritud andmetele, võivad ER-diagrammid mängida võtmerolli andmete analüüsimiseks kasulike andmebaaside loomisel.

ER-diagrammide ja -mudelite piirangud

• Ainult relatsioonandmete puhul:Mõista, et eesmärk on näidata seoseid. ER-diagrammid näitavad ainult seda seosestruktuuri.
• Ei sobi struktureerimata andmetele:Kui andmed pole selgelt erinevateks väljadeks, ridadeks või veergudeks jaotatud, on ER-diagrammide kasutamine tõenäoliselt piiratud. Sama kehtib ka poolstruktureeritud andmete kohta, sest kasulik on ainult osa andmetest.
• Raskused olemasoleva andmebaasiga integreerimisel:ER-mudelite kasutamine olemasoleva andmebaasiga integreerimiseks võib olla keeruline erinevate arhitektuuride tõttu.

Entity keys

• Entity keys: Viitab atribuudile, mis määratleb entiteedikomplektis entiteedi üheselt. Entiteedivõtmed võivad olla super-, kandidaat- või primaarvõtmed.
• Super key: Atribuutide kogum (üks või mitu), mis koos määratlevad entiteedikomplektis entiteedi.
• Candidate key: Minimaalne supervõti, mis tähendab, et sellel on supervõtme jaoks võimalikult vähe atribuute. Entiteedikomplektil võib olla rohkem kui üks kandidaatvõti.
• Primary key: Andmebaasi kujundaja valitud kandidaatvõti entiteedikomplekti üheselt identifitseerimiseks.
• Foreign key: Tuvastab entiteetide vahelise seose.
• Composite Key: primaarvõtmeks, mis koosneb kahest või enamast atribuudist. Üksikuna ei pruugi need atribuudid olla unikaalsed, kuid nende kombinatsioon tagab, et iga rida tabelis on kordumatu.

1. Primaarvõti (Primary Key - PK)

Primaarvõti on olemustabeli kõige olulisem veerg. See on unikaalne tunnus, mis tagab, et tabelis ei ole kahte identset rida.
Kasutus: Igal tabelil peaks olema üks primaarvõti.
Reeglid: See ei tohi olla tühi (NOT NULL) ja väärtused ei tohi korduda.
Näide: Tabelis Kliendid on primaarvõtmeks Kliendi_ID.

2. Välisvõti (Foreign Key - FK)

Välisvõti on veerg ühes tabelis, mis viitab teise tabeli primaarvõtmele. See on viis, kuidas tabelid omavahel "suhtlevad".
Kasutus: Kasutatakse seoste loomiseks (nt Üks-mitmele seos).
Kuidas see töötab? Kui meil on tabel Tellimused, siis lisame sinna veeru Kliendi_ID (FK). See ütleb andmebaasile täpselt, milline klient selle tellimuse tegi.

3. Liitvõtme kasutamine seosetabelis

Nagu varem mainitud, koosneb liitvõti mitmest veerust. Seda kasutatakse kõige sagedamini vahetabelites, et siduda kaks olemit "mitu-mitmele" (M:N) seoses.
Struktuur skeemil:
Kujuta ette seost Projekt ja Töötaja (ühel projektil on palju töötajaid ja üks töötaja võib olla mitmes projektis):
Tabel Töötaja: PK = Tootaja_ID
Tabel Projekt: PK = Projekti_ID
Seosetabel (Töötaja_Projekt):
Siin on kasutusel liitvõti, mis koosneb kahest välisvõtmest: (Tootaja_ID + Projekti_ID).
See paar on korraga nii selle tabeli primaarvõti (PK) kui ka viited teistesse tabelitesse (FK).